Juuni keskel andis Krabu Grupp OÜ Registrite ja Infosüsteemide Keskusele üle kasutajaliidese valmis arhitektuurilise lahenduse ja prototüübi, mis saavad aluseks riikliku tõlkekeskkonna arendamisele.

Krabu Grupp lõi tehisintellekti baasil põhineva platvormi prototüübi, mis hõlmab tõlketööde haldamist, tellimuste ja teabevahetust, masintõlget, failide toimetamist ja transkribeerimist, samuti mälubaasi. Lahendus võimaldab lihtsamaks ja harmoonilisemaks muuta avalike dokumentide tõlget ning oluliselt lihtsustada ametliku teabe tõlkimise tööd nii võimuorganite kui ka tõlkijate jaoks.

„Meie ees seisis mitmesuguseid mitmeplaanilisi ülesandeid, alates üldistest tehnoloogilistest konsultatsioonidest ja mitmekeelses maailmas eesti keele jaoks arengutingimuste loomisest kuni äriprotsesside analüüsi ja süsteemi arhitektuuri kirjeldamiseni,“ lausus Krabu Grupi projekti peaanalüütik Irina Rossinskaja.

Arhitektuur ja prototüüp kujutavad endast süsteemi loomise esimest etappi ja kirjeldavad selle põhimõttelistülesehitust, elemente, nende omavahelist seost ja seost keskkonnaga, samuti põhimõtteid, mis suunavad selle edasist loomisjärgset arengut. Keskse tõlkekeskkonna analüüsi ja prototüübi loomist on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond.

„Tegemist on esimese sammuga, et luua lahendus, mis võimaldab edaspidi kõiki avaliku sektori tõlkeid hallata, tellida ja tõlkida ühes keskkonnas. Tänu tõlgitavate tekstide talletamisele tekivad platvormis tõlkemälud, mis aitab üha kasvava kasutusmahu korral ressursse säästa. Eesmärk on tulevikus uue lahendusega hoogu anda ka eesti keele automaatfunktsioonide kasutuselevõtmisele ning tagada riigiasutustes tõlgitavate tekstide andmekaitse,“ selgitas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kommunikatsioonijuht Heilika Kutsch.

Antud projektis kasutas Krabu Grupp FullStack+ lähenemist, mis kujutab endast IT-kompetentsi ja sidusvaldkondade oskusteabe kombinatsiooni. Lisaks IT-osakonnale oli projekti kaasatud ettevõtte tõlkebüroo, mis hõlmab laialdast partnerite ja tellijate võrgustikku. Oma ettepanekuid jagasid ka mitmete Eesti tõlkebüroode esindajad, ametnikud, vabakutselised tõlkijad ja muude huvigruppide esindajad.

„Krabu Grupi ajalugu algas peaaegu 10 aastat tagasi tõlkebüroost, tänane IT-projekt oli meie jaoks huvitavtagasivaade allikate juurde. Tõlkevaldkonnas töötamise aastate jooksul kogusime riiklike organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega koostöö tegemisel määratu kogemuse, silusime protsesse ja juurutasime mitmeid tehnoloogiaid. Me ühendame jõupingutused ka teiste turul osalejatega, et riigi jaoks tekiks vääriline tööriistteabe vahendamiseks mitmesugustes keeltes. Meie IT- ja tõlkesuuna sümbioosi tulemusena saavad nii riik kui tõlkijad suurepärase tsentraliseeritud masintõlkesüsteemi, mis on mugav ja suudab hõlbustada tõlkija keerukat tööd, samuti tõsta riiklike organisatsioonide teabevahetuse kvaliteeti,“ ütles Krabu Grupi juhatuse liige Kirill Krabu. 

Krabu Grupp on 2012. aastal Eesti kapitali baasil asutatud ettevõte. Ettevõtte tegevuse nurgakiviks on terviklik väärtusahel, mis ühendab mitmeid omavahel seotud valdkondi. Kõrge sünergiatase väärtusahela elementide vahel võimaldas ettevõttel välja töötada FullStack+ lähenemise, mille puhul teostatavad tööd võivad hõlmata IT- ja kommunikatsioonilahenduste analüüsi ja väljatöötamist, samuti kaasnevaid teenuseid, mis pole otseselt IT-valdkonnaga seotud.

2020. aasta veebruaris töötati Lasnamäe Lehe kodulehekülg täielikult ümber, see muutus staatilisest arhiivist kohalike uudistega infoportaaliks. Selle portaali loomine oli osa ajalehte välja andva ettevõtte Krabu Grupp programmist selle infokanali arendamiseks.

Portaali loomine oli Lasnamäe Lehte juba kolmandat aastat välja andva Krabu Grupi kommunikatsiooniosakonna algatus. Paberväljaande ja online-versiooni kontseptsioonid erinevad: kui Lasnamäe Leht ilmub kord kuus ja sisaldab peamiselt linnaosavalitsuse infot, siis infoportaal www.lasnaleht.eeuueneb sagedamini, avaldades mitmekesisemat teavet pealinna suurima linnaosa elust. Portaal on juba avatud – tulge, lugege ja kommenteerige uudiseid ning jagage ka omalt poolt infot.

„See on meie isiklik algatus, alustasime ideega töötamist umbes pool aastat tagasi. Koostöö Lasnamäe Lehe väljaandmisel kujunes heaks näiteks avaliku ja erasektori partnerlusest, mille puhul kohalikud võimuorganid ja ettevõte töötavad koos ühiskonna jaoks olulise objekti juures. Otsustasime oma panust sellesse partnerlusseveidi laiendada ja kaasata ka meie IT-kompetentsi ajalehe kodulehekülje arendamiseks. Praegu töötab portaalpilootprojektina – loodame, et see võetakse 2020. aasta jooksul omaks ja me võime selle ressursi arendamist jätkata,“ ütles Krabu Grupi juhatuse liige Kirill Krabu.

Portaali idee seisneb selles, et Lasnamäe elanikel oleks võimalus saada teavet kõige kohta, mis toimub sõna otseses mõttes nende endi akende all. Linnaosa külalistele annab portaal parema võimaluse õppida tundma Lasnamäed, selle ajalugu ja lugeda viimaseid uudiseid. Põhirõhk on kohalikul elul, linnaosa arengul jakohalikel üritustel. „Vaevalt me hakkame osalema globaalsete poliitiliste teemade arutelus, kuid meil on hea meel kõnelda, millist teed on kavas remontida, või jagada huvitavaid fakte mitmesuguste Lasnamäe objektide kohta,“ lisas Kirill Krabu.

Lasnamäe leht on linnaosavalitsuse igakuine väljaanne, mis ilmub alates 2002. aastast. Leht ilmub eesti ja vene keeles ja seda levitatakse tasuta. Ajalehe tiraaž on 60 000 eksemplari.

Krabu Grupp OÜ on 2012. aastal asutatud ettevõte, mis pakub kommunikatsiooniteenuseid ja infotehnoloogia valdkonna lahendusi. Kommunikatsiooni allüksus annab muuhulgas välja Baltimaade suurettevõtete siseajakirju ja -ajalehti, tegeleb teiste sisemeediakanalite organiseerimise ja nende jaoks sisu loomisega.

2019. aasta novembris lisas Eesti peamine majandusväljaanne Äripäev Krabu Grupi gasellettevõtete edetabelisse. Gasellideks nimetatakse ettevõtteid, mis on suutnud kolme aastaga käivet ja kasumit vähemalt 50% suurendada. Igal aastal saab gaselli staatuse vähem kui 1% Eesti ettevõtetest.

Viimase kolme aastaga kasvas Krabu Grupi käive rohkem kui kolmekordseks. Seitsme aasta jooksul loomisest alates on ettevõte kasvanud täpselt kümme korda. Kui esimestel aastatel oli kasv tingitud kommunikatsiooni- ja tõlkevaldkonnateenuste turupositsiooni tugevdamisega, siis viimaste aastate edukasse arengusse on märkimisväärse panuse toonudhiljem lisandunud IT-suund.

„Meie strateegia oli esialgu suunatud sünergiaotsingutele ja laienemisele olemasolevate pädevuste raames, see on ettevõtte esimesest päevast saati vähe muutunud. Kõik allüksused – tõlge, kommunikatsioon ja infotehnoloogia – teenivad nii üheskoos kui eraldi ühist eesmärki: me muudame maailma mõtestatumaks. Edetabeli järgi otsustades on niisugune teenuste komplekt maailmale meelepärane. Me täname kliente ja partnereid koostöö eest, samuti täname Äripäeva iga-aastase töö eest niisuguse edetabeli koostamisel,“ ütles Krabu Grupi juhatuse esimees Kirill Krabu. Eesti gasellettevõtete täieliku edetabeli avaldab Äripäev 2019. aasta detsembri lõpus.

Gaselli edetabeli avaldab Äripäev sel aastal juba 20. korda. Paljud varem edetabelis olnud ettevõtetest on tänaseks kasvanud juba suurteks ja stabiilseteks kompaniideks. Igal aastal jõuab Gaselli edetabelisse umbes tuhat Eesti kiiresti arenevat ettevõtet.

Mõiste gasellettevõte tõi 1980. aastatel kasutusse USA majandusteadlane David L. Birch, kes tegeles aktiivseltväikeettevõtluse arengu teemaga. Birch lahendas esmalt tuhandete USa ettevõtete individuaalsete kasvutrajektooride analüüsimise töömahuka ülesande, pakkudes välja metoodika nende klassifitseerimiseks loomariigi esindajate järgi – hiirest elevandini. See metoodika kirjeldab gasellettevõtteid väikese rühmana, kus kõrge dünaamilisus liitub kasvu püsikindlusega. Teadlase hinnanguil moodustavad gasellid kõigest 4% ettevõtete üldarvust, luues samas umbes 70% uutest töökohtadest.

Krabu Grupp on rahvusvaheline ettevõte, mis asutati 2012. aastal Eesti kapitali baasil. Oma tegevuses püüdleb ettevõtemõtestatuse ja üksteisemõistmise loomisele suhetes inimeste, inimese ja masina, aga ka inimese hüvanguks töötavate masinate endi vahel. Ettevõte töötas välja lähenemise FullStack+, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, keskendudes konsulteerimisele, välja töötamisele ja muudele teenustele IT ja kommunikatsiooni alal fookusega, ning kasutab seda aktiivselt. 2019. aastal sai Krabu Grupp kvaliteedijuhtimise sertifikaadi ISO 9001.

Oktoobris läbis Krabu Grupp kvaliteedijuhtimise süsteemi lõppauditi, mille tulemusena ettevõte sai rahvusvahelise sertifikaadi ISO 9001:2015 IT, kommunikatsiooni ja tõlke valdkonnas. Sertifitseerimise viis läbi Bureau Veritas Estonia.

Rahvusvaheline standard ISO 9001:2015 tugineb kvaliteedijuhtimise tunnustatud põhimõtetele, millest olulisim on kliendikesksus. ISO 9001:2015 rakendamine tagab, et kliendid saavad kõrgekvaliteedilisi kaupu ja teenuseid vastavalt oma ootustele, mis omakorda soodustab stabiilset tegevust ja kindlustab ettevõtte kasumlikkuse.

„Me hakkasime ISO 9001 sertifitseerimiseks süsteemselt valmistuma 2018. aastal, kui seoses Krabu Grupi kasvuga tekkis vajadus luua kvaliteedikontrolli süsteem. Me vaatasime üle, optimeerisime ja dokumenteerisime kõigi tegevusvaldkondade protsessid ja lõime juhtimissüsteemi, mis on suunatud osutatavate teenuste kvaliteedi pidevale parandamisele,“ ütles projektijuht Jaana Kalinistova.

ISO 9000 sarja standardid puudutavad mitmesuguseid kvaliteedijuhtimise aspekte ning sisaldavad soovitusi ja vahendeid organisatsioonide jaoks, mis soovivad, et nende toodang ja teenused vastaksid alati tellija nõudmistele, kvaliteet aga paraneks pidevalt. ISO sertifikaat on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk, see võimaldab ettevõtetel, mis pole varem koostööd teinud, hõlpsamini ühise keele leida.

„Krabu Grupi audit möödus positiivses õhkkonnas. Esiletõstmist väärib asjaolu, et kvaliteedijuhtimissüsteem juurutati oma jõududega ja välist abi kasutamata. Tulemus on korralik!” hindas tulemust Bureau Veritas juhtaudiitor Raivo Mägi.

Bureau Veritas, asutatud 1828, on maailmas ja ka Eestis juhtiv sõltumatu sertifitseerimisasutus omades ligikaudu 70 riigi akrediteeringut teostamaks sertifitseerimisauditeid. Ettevõttes töötab enam kui 65 tuhat inimest ja kontorid asuvad 140 riigis, peakontor asub Pariisis. Eestis tegutseb esindus alates 1996. aasta augustist. Bureau Veritas teenindab täna Eestis ligikaudu 700 klienti olles sellega sertifitseerimise turuliider. Teenuste valik katab paljude erinevate juhtimissüsteemide auditeerimist ja vastavuse hindamist – kvaliteet, keskkond, tööohutus, infoturvalisus, toiduohutus jne. Koos sertifikaadiga väljastatakse ettevõttele õigus kasutada Bureau Veritas sertifitseerimismärki, kui rahvusvaheliselt tunnustatud sümbolit.

Krabu Grupp on 2012. aastal Eesti kapitali baasil loodud rahvusvaheline ettevõte. Oma tegevuses püüdleb ettevõte tähenduse loomise ja üksteisemõistmise poole inimsuhetes, suhetes inimese ja masina vahel, samuti inimese heaks töötavate masinate endi vahel. Ettevõte on välja töötanud ja kasutab aktiivselt FullStack+ lähenemist, mis ühendab erinevad tegevusvaldkonnad, keskendudes nõustamisele, väljatöötamisele ja teistele teenustele IT valdkonnas.

Ettevõte Krabu Grupp ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool allkirjastasid lepingu digitaalse veebiõppekeskkonna süstematiseeritud andmebaasi loomiseks õppeolukordade läbimängimiseks, samuti aga ka teadmiste ja oskuste kontrollimiseks.

Projektis osalevad IT- ja tõlkeallüksused, kuna loodav IT-lahendus saab olema kolmes keeles.

Lepingu raames loob Krabu Grupp digitaalse veebiõppekeskkonna SAHVER, mis võimaldab süstematiseerida ja säilitada õppetööks vajalikku teavet, samuti kontrollida õppijate teadmisi. Internetikeskkond võimaldab juhendad apraktikat ja anda sellele online-režiimis tagasisidet. Lisaks loob Krabu Grupp selles keskkonnas autentimisvõimaluse Eesti digitaallahenduste abil. Arendustööde eest vastutab ettevõte Bellcom Estonia.

Virtuaalne õppekeskkond on kasutatav eesti, vene ja inglise keeles, seepärast on loomisesse kaasatud ka Krabu Grupi tõlkebüroo. „Selles projektis kasutame taas meie FullStack+ lähenemist, mille puhul paralleelselt IT-lahendusega kaasatakse ka teised tegevusvaldkonnad, mis lubab muuta süsteemi loomise protsessi terviklikumaks. Kuni arendajad töötavad koodiga, tegelevad tõlkijad keeltega, süsteemi testimise ajal aga viime läbi ka keelelise testimise, et tagada kasutusmugavus esimesest päevast alates,“ ütles Krabu Grupi arendusjuht Kati Krabu.

„Tänu süsteemi SAHVER juurutamisele loob kõrgkool üliõpilastele innovatsioonilise ja köitva õppekeskkonna, mille peamine eesmärk on tõsta kõrgkoolis läbiviidava digiõppe, juhendustegevuse ja simulatsioonõppe tõhusust ning arendada üliõpilaste ja töötajate digipädevust. Liidese väljatöötamisel keskendutakse kasutusmugavusele ja kõrgkooli visuaalse identiteedi järgimisele, et luua köitev ja usaldusväärne õppekeskkond,“ ütles töögrupi SAHVER juhataja, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli haridustehnoloog Are Kangus.

Projekti finantseeritakse „Institutsionaalse arendusprogrammi teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” ehk Asutuste Strateegilise Arengu toetamise (ASTRA) vahenditest

Infosüsteem hakkab endast kujutama online-keskkonda Moodle’i haridusplatvormi alusel. Selle süsteemi abil võib saada ligipääsu loengumaterjalidele, samuti sooritada kontrolltöid ja eksameid. Peale selle loob Krabu Grupp keskkonnas autentimise võimaluse Eesti digilahenduste abil nagu ID-kaart, Mobiil-ID, Smart ID ja üliõpilase kuulumine riikliku õppeinfosüsteemi ÕIS nimekirja.

Krabu Grupp on 2012. aastal Eesti kapitali alusel asutatud ettevõte. Ettevõtte tegevuse nurgakiviks on terviklik väärtusahel, mis ühendab mitmeid omavahel ühendatud valdkondi. Väärtusahela elementide sünergia kõrge tase võimaldas ettevõttel välja töötada FullStack+lähenemise, mille puhul teostatavad tööd võivad hõlmata nii analüüsi kui IT- ja kommunikatsioonilahenduste väljatöötamist kui ka kaasnevaid teenuseid, mis pole otseselt IT-valdkonnaga seotud.

Krabu Grupp ja Tallinna Kristiine linnaosa valitsus sõlmisid lepingu linnaosa teabematerjalide tõlkimiseks vene ja eesti keelde. Vastavalt võidetud pakkumise tingimustele vastutab Krabu Grupp teabematerjalide kirjalike tõlgete eest 2020. aasta lõpuni.

Krabu Grupi tõlkebüroo tegeleb linnaosa materjalide kirjalike tõlgetega kahe järgmise aasta jooksul. Koostöö peamine eesmärk on koostöö linnaosa poolt välja antava linnaosalehe materjalide osas.

„Meie tõlkebüroo teeb koostööd mitmete Tallinna linnaosavalitsustega alates 2016 .aastast, seepärast on linnaelu teemad meile lähedased ja tuttavad. Loodame, et meie panus aitab linnaosavalitsuse ja-elanike koostööd veelgi paremaks muuta,“ ütles Krabu Grupi tõlkebüroo projektide juht Aleksei Kuznetsov. Kristiine linnaosa ajaleht on linnaosavalitsuse igakuine väljaanne. See ilmub eesti ja vene keeles ning seda levitatakse tasuta.

Krabu Grupp OÜ on 2012. aastal asutatud ettevõte, mis pakub tõlke- ja kommunikatsiooniteenuseid ning infotehnoloogilisi lahendusi. Ettevõtte tõlkebüroo on juba7 aastat mitmesuguste riiklike ja äriorganisatsioonide partneriks – ministeeriumidest ja ametitest kuni Eesti TOP-10 kuuluvate ettevõteteni.

Selle nädala algul loobusid mõned vene emakeelega Riigikogu saadikud hääletamast Riigikogu ühe avalduse poolt, viidates sellele, et avalduse sisu puudutab vaid etnilisi eestlasi, arvestamata teisi rahvusi.

“Meie jaoks on see väga sobiv koht – paljud partnerid asuvad vaid viieminutilise sõidu kaugusel ja see paik ise on juba pikka aega olnud innovatsiooni ja arenguperspektiivide sümboliks,” ütles Krabu Grupi juhatuse liige Jekaterina Tšikova.

Krabu Grupi laienemine on muuhulgas tingitud perspektiivide avardumisest – tänu viimase aja arengutele kasvab nii meie töötajate kui ka välispartnerite arv.

Pakume teile selle juhtumi põgusat keelelist analüüsi. Avalduse tekst oli järgmine: „Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad öö pimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku“.

„Eesti inimesed“ olid mõnede saadikute poolt tõlgitud kui „eestlased“. Sellest järeldati, et avaldus ei puuduta teisi deportatsioonist kannatada saanud rahvusi. Käesoleval juhul on tähtis, millise algustähega oli kirjutatud sõna „Eesti“. Kui me räägime eestlastest, siis suurt algustähte ei kasutata. Sellisel juhul oleksid tekstis mainitud „eesti inimesed“, mida võib soovi korral erinevalt tõlgendada.

Professionaalses tõlkemaailmas teavad seda paljud tõlkijad ning seda reeglit ei kinnita ainult meie kogemus, vaid ka Eesti Keele Instituut: "Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites: ... rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud". Sellest reeglist lähtudes on ebakorrektne süüdistada teksti, et selles diskrimineeritakse kedagi rahvusliku kuuluvuse tõttu. Kuna sõnas „Eesti“ on kasutatud suurt algustähte, siis tekstis käib jutt kõigist Eesti elanikest, sõltumata nende rahvusest.

Meile meeldib eri keeltega töötada ning me ei püüa kedagi halvustada või süüdistada. Meie ainus eesmärk on õige keelekasutuse levitamine.

Tõlkekorraldus pole sugugi vähem tähtis kui tõlge ise. Mistahes segavad tegurid võivad oluliselt tõlkimist segada või selle isegi peatada. Sellega võib toime tulla, kui teil on lihtsalt vaja tõlkida mõni lühike tekst ühest keelest teise. Kui tegu on kompleksse tõlkimisega, mis hõlmab mitut keelt või mitut tõlki, siis võib ilma kvaliteetse juhtimiseta mistahes segav asjaolu kogu tegevust takistada.

Tellijal on alati mugavam pöörduda n.ö. ühte aknasse ja mitte meeles pidada kuupäevi, tähtaegu, töö erisusi, tõlkide ja partnerite nimesid või muid detaile. Meie töö on tagada, et meie tellijail oleks mugav meie poole pöörduda ja me püüame olla kõigile tellijaile just selline „aken“. Seetõttu võib teie firma tegelda oma põhitegevusega.

Näiteks on teil vaja korraldada konverents, mille osalistele on vaja tagada sünkroontõlge kahes keeles, kui konverents toimub näiteks eesti keeles, aga tõlkida on vaja inglise ja vene keelde. Tõenäoliselt lasub siis tõlke korraldamise kohustus kogu ürituse peakorraldajal. Ta peab leidma tõlgid, kooskõlastama nendega tõlkimise ajad ja eelarve ning kindlustama nad kõige vajalikuga, nii majutuse ja toidu kui ka transpordiga. Lisaks on ürituse ettevalmistamise ajal vaja tõlkidele edastada kõik tõlke ettevalmistuseks vajalikud infomaterjalid. Samuti on vaja tagada sünkroontõlke seadmete olemasolu, leppida kokku nende paigaldamise tingimused, leida saalis sobiv koht ja kindlustada ürituses osalejatele kõik vajalik.

Ürituse kui terviku ettevalmistaja peab keskenduma eeskätt kvaliteetsele lõpptulemusele, mistõttu võib tal mõni detail tähelepanuta jääda. Näiteks ei saa tõlgid õigel ajal kätte ettekannete tekste. Selle iseenesest väikese detaili tõttu peab tõlk improviseerima, sest ta ettevalmistus polnud piisav. Sellised improviseerimised ei tule aga kasuks rahvusvahelise ürituse üldisele kvaliteedile. Meelespidamist vajavaid detaile on palju, mistõttu on otstarbekam delegeerida see „alaprojekt“ professionaalidele ja keskenduda seejärel rahulikult ürituse korralduse põhiküsimustele.

Loomulikult on iga tellija huvides saada tulemus võimalikult kiiresti ja võimalikult odavalt. See võib olla isegi võimalik, kuigi vähetõenäoline. Kui tellija saadab näiteks teksti tõlkida ega nõua tellimuse täitmist kiiresti, tõlkijal on aga just sel ajal veidi aega, kuna tal ei ole parasjagu teisi kiireid tellimusi, saab töö tehtud lühikese ajaga, kuigi tellija seda ei nõudnud. Seda juhtub siiski harva, sest tavaliselt on tõlkijail palju tööd. Seetõttu on tõlkijail kergem oma tööd plaanida, kui tellija teab, kui kiiresti tal valmis tõlget vaja on, või veel parem – tellija teatab ette, et tal tekib varsti vajadus lasta üht või teist teksti tõlkida. See annab võimaluse tõlkimist ette valmistada ja varuda aega tellimuse täitmiseks. See oleks ideaalolukord, mil on tagatud nii töö maksimaalne kvaliteet kui ka selle minimaalne hind.

Mõnikord tuleb ette, et tõlget oleks tegelikult olnud vaja „juba eilseks“. Sel juhul saab tõlkebüroo aru, et tegemist on erandliku olukorraga, mis saab tõlketeenuse pakkujaile prioriteediks. Aga selline kiirustamine läheb tellijale kulukamaks. Tavaliselt eeldab kiirtellimus ületunnitööd, ümberlülitumist teiselt ülesandelt ja muid ebamugavusi, mis kajastuvad tellimuse hinnas. Et töö hind väga kõrgeks ei läheks, tasub tõlkebüroolt küsida, kui kiiresti tavaliselt selliseid tekste tõlgitakse. Võib-olla osutub tehtud pakkumine piisavalt operatiivseks ja rahuldab tellijat. Kui tõlgitud tekst on vaja kätte saada väga lühikese aja jooksul, muutub tähtsaks hinna ja kvaliteedi suhe.

Töö täitmiseks võimaldatud ajast sõltub, mil määral peab tõlkija kiirustama ning kas korrektor jõuab tõlgitud teksti hoolikalt kontrollida. Vahel polegi korrektuuri vaja. Näiteks siis, kui on vaja võimalikult kiiresti saada tekstist ülevaade, süvenemata täpsete keelendite otsimisse, aga masintõlkest siiski ei piisa. Üldjuhul me sedalaadi tööd ei poolda, aga kui vaja, oleme valmis võimalikke variante kaaluma ja vaatama, mida teha annab. Niisugune töö maksab tavaliselt vähem, sest on ilma korrektuurita, aga erilist kvaliteeti ka oodata ei tasu. Ka hind pole madal, kui tõlget on vaja kiiresti. Kuid siis, kui on vaja vaid üldjoontes teada, millest tekstis juttu, pole võib-olla mõistlik tellida kogu teksti tõlkimist.

Vähetähtis pole ka teksti formaat. Näiteks pdf-faili ei ole võimalik toimetada, see tuleb konverteerida tekstifailiks. Keerulisem on töö teiste programmide failidega, mida tellija võib kasutada. Tõlketeenusel on vähe ühist faili konverteerimisega teise formaati, mistõttu soovitame – palun saatke tõlkimiseks failid levinud tekstiformaatides. Office´i programmide baaspakett tekstide, esitluste ja tabelite toimetamiseks on enamikul tõlkebüroodest olemas, aga spetsiifilisi ja kalleid erialaseid eriprogramme tõlkebüroo vaevalt hakkab ostma, et väikest tellimust täita. Suured ettevõtted on leidnud selleks lahenduse: nad võivad anda tõlkijale ligipääsu tööks nende spetsialiseeritud programmis, aga see sõltub muidugi vastastikusest usaldusest. Andmekaitses juhindume kindlatest põhimõtetest ja oleme harjunud töötama oma partneritega usalduslikkuse õhkkonnas – nii saavutame parimaid tulemusi.